{"id":228,"date":"2023-03-26T15:58:15","date_gmt":"2023-03-26T15:58:15","guid":{"rendered":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/?page_id=228"},"modified":"2025-04-16T19:52:44","modified_gmt":"2025-04-16T19:52:44","slug":"kkk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/kkk\/","title":{"rendered":"KKK"},"content":{"rendered":"\n<div style=\"height:35px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Kas naistel v\u00f5ib ka esineda hemofiiliat?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Naiste puhul on raske s\u00fcmptomaatilise hemofiilia esinemine harvaesinev, kuid v\u00f5imalik. Kergekujulisemaid s\u00fcmptomeid v\u00f5ib esineda ka neil naistel, kes on n.\u00f6 hemofiilia geeni kandjad. Samuti v\u00f5ib naistel esineda teisi raske kuluga veritsush\u00e4ireid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kui palju on Eestis hemofiilia haigeid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eestis on praegu \u00fcle saja hemofiiliahaige, kelle hulgast ligi 90% on hemofiilia A (VIII h\u00fc\u00fcbimisfaktori puudulikkuse) diagoosiga. &nbsp;Umbes viiendik hemofiiliahaigetest on alla 18-aastased.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas hemofiiliat ravitakse?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hemofiilia ravi seisneb puudu oleva h\u00fc\u00fcbimisfaktori s\u00fcstimises, et asendada defektset h\u00fc\u00fcbimisfaktorit. Iga patsiendi ravi on erinev ja s\u00f5ltub tema haiguse raskusest ning h\u00fc\u00fcbimisfaktori tasemest veres.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on hemofiilia prof\u00fclaktiline ravi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hemofiilia prof\u00fclaktiline ravi h\u00f5lmab puuduvate h\u00fc\u00fcbimisfaktorite viimist otse verre. H\u00fc\u00fcbimisfaktorite prof\u00fclaktiline asendamine ennetab muuhulgas spontaanset liigesesisest verejooksu, mis on t\u00fc\u00fcpiline raskemate hemofiiliavormide puhul. Kui seda kiirelt ja t\u00f5husalt ei ravita, v\u00f5ib krooniline veritsemine liigeseid t\u00f5siselt kahjustada ja p\u00f5hjustada p\u00f6\u00f6rdumatut kahjustust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida t\u00e4hendab primaarne prof\u00fclaktika? <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Prof\u00fclaktilise raviga alustatakse varases lapseeas enne 2. liigesesisest veritsust.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida t\u00e4hendab sekundaarne prof\u00fclaktika?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fc\u00fcbimisfaktori asendusraviga alustatakse peale 2. v\u00f5i enama verejooksu teket, aga enne liigesekahjustuse tekkimist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mida t\u00e4hendab tertsiaarne prof\u00fclaktika?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Prof\u00fclaktilise raviga alustatakse &nbsp;peale liigesekahjustuse v\u00e4lja kujunemist<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on <em>on-demand<\/em> ehk vajadusp\u00f5hine ravi?&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vajadusp\u00f5hise v\u00f5i veritsusp\u00f5hise ravi eesm\u00e4rgiks on verejooksu kiire peatamine h\u00fc\u00fcbimisfaktori asendamisega.&nbsp;\u00c4ge verejooks peaks olema ravitud nii kiiresti kui v\u00f5imalik, eelistatult 2h jooksul veritsuse alguses.&nbsp;Ravimi hulk s\u00f5ltub patsiendi kaalust, veritsuse lokalisatsioonist ja raskusastemest.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kuidas saab hemofiiliaga inimene enda tervist paremini hoida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ennetav ravi, tervislik eluviis, f\u00fcsioteraapia ja f\u00fc\u00fcsiline koormus on k\u00f5ik olulised, et hoida hemofiiliahaige tervena. F\u00fcsioteraapia ja treening aitavad edendada tugevaid lihaseid ja paindlikkust, mis aitab kaitsta ja v\u00e4ltida liigeste \u00fcmbruse verejooksu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas hemofiiliaga inimesel peab alati ravim kaasas olema?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hemofiiliaga haiged peaksid alati h\u00fc\u00fcbimisfaktorit k\u00e4ep\u00e4rast hoidma. Lisaks tuleks kaasas kanda h\u00e4daabikaarti koos diagnoosi ja raviplaaniga. Enne kiirabisse minekut peaks helistama hemofiilia ravikeskusesse v\u00f5i valvehematoloogile, et saaksime erakorralise meditsiini osakonda juba info edasi anda ja vajalikku ravi planeerida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas iga vigastus on eluohtlik?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Reeglina ei ole v\u00e4ikesed vigastused ohtlikud, kuid v\u00f5ivad vajada pikemat t\u00e4helepanu (sidumist, plaasterdamist) kui tavap\u00e4raselt. <\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas veritsush\u00e4ireteid on v\u00f5imalik v\u00e4lja<\/strong> <strong>ravida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Praegu ei ole veritsush\u00e4ireid v\u00f5imalik v\u00e4lja ravida, kuid haiguse erinevate vormide korral on palju abistava ravi v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millal p\u00f6\u00f6rduda arsti poole veritsush\u00e4ire kahtlusel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui kahtlustad liigesesisest verejooksu, millega kaasneb valu, paistetus ja piiratud liikumisv\u00f5ime. Tihti esinevad rasked ninaverejooksud, mis vajavad kiirabi v\u00f5i erakorralise meditsiini osakonda p\u00f6\u00f6rdumist. Iseeeneslikult tekkivad sinikad, mida on sageli &gt; 5 korraga. Naistel raske menstruatsiooni korral, mis ei v\u00f5imalda k\u00e4ia koolis\/t\u00f6\u00f6l verejooksu mahu t\u00f5ttu ning perekorras mitmetel naistel esinenud raske s\u00fcnnitusj\u00e4rgse verejooksu korral.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas veritsush\u00e4iretega inimesed saavad elada \u201enormaalset\u201c elu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Veritsush\u00e4irega inimene, kes saab korralikku ravi, v\u00f5ib elada peaaegu t\u00e4iesti \u201enormaalset\u201c elu. Teisalt on t\u00f5si ka see, et tuleks v\u00e4ltida ekstreemseid tegevusi, j\u00e4rgima teatavaid ohutusreegleid ja panema hoolega t\u00e4hele, kas esineb verejooksu m\u00e4rke. Pigem tuleks v\u00e4ltida kontaktsporte ja muid tegevusi, kus on suurem vigastuse oht. Veritsush\u00e4irega inimese jaoks v\u00f5ivad igal vigastusel olla palju t\u00f5sisemad tagaj\u00e4rjed kui terve inimese jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kas veritsush\u00e4irega inimene tohib vaktsineerida COVID-19 vastu?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Nagu ka teisi intramuskulaarselt s\u00fcstitavaid ravimeid, tuleb COVID-19 vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kellel on h\u00fc\u00fcbimish\u00e4ired (n\u00e4iteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise j\u00e4rel v\u00f5ib neil tekkida verejooks v\u00f5i verevalum. Raskema veritsush\u00e4ire korral on enne vaktsiinis\u00fcsti vajalik faktori s\u00fcstimine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on plasmap\u00f5hised h\u00fc\u00fcbimisfaktori kontsentraadid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Need on h\u00fc\u00fcbimisfaktorid, mis on valmistatud doonorvere plasmast h\u00fc\u00fcbimisvalkude eraldamisel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mis on rekombinantsed h\u00fc\u00fcbimisfaktori kontsentraadid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ravimid, milles h\u00fc\u00fcbimisfaktor on valmistatud laboritingimustes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas naistel v\u00f5ib ka esineda hemofiiliat? Naiste puhul on raske s\u00fcmptomaatilise hemofiilia esinemine harvaesinev, kuid v\u00f5imalik. Kergekujulisemaid s\u00fcmptomeid v\u00f5ib esineda ka neil naistel, kes on n.\u00f6 hemofiilia geeni kandjad. Samuti v\u00f5ib naistel esineda teisi raske kuluga veritsush\u00e4ireid. Kui palju on Eestis hemofiilia haigeid? Eestis on praegu \u00fcle saja hemofiiliahaige, kelle hulgast ligi 90% on hemofiilia [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-228","page","type-page","status-publish","hentry"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.0","language":"en","enabled_languages":["et","en"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"en":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/228","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=228"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/228\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":482,"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/228\/revisions\/482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hemofiiliapaev.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}