Veritsushäire kahtlustamise puhul on kõige olulisem mõelda hoolikalt läbi, kas ja kuipalju on olnud varasemalt probleeme veritsusega.
Nii meestele kui naistele sobivad läbimõtlemiseks järgmised küsimused:
1. Kas olete kunagi arstiga poole pöördunud või vajanud ravi ebaharilikult pika veritsemise tõttu?
Näiteks:
- ninaverejooks, mis ei jää kuidagi kinni
- väikse sisselõike või traumaga kaasnev väga pikk veritsus (habeme ajamisel või raseerimisel tekkivaid sisselõikamisi peate plaasterdama jms),
- vereanalüüsi võtmise järgselt peate hoidma plaastrit pikalt peal, tavaliselt tekib sinna suur sinikas,
2. Kas olete märganud üle 2 cm suuruste sinakate laikude/hematoomide ilmumist ilma eelneva trauma või tugeva muljumiseta?
3. Kas peale hamba eemaldamist (väljatõmbamist) on teil olnud pikaajalist verejooksu, või hiljem kodus taastekkinud veritsust, mistõttu pidite pöörduma tagasi hambaarstile või perearstile või EMOsse?
4. Kas teil on kirurgilise operatsiooni ajal või järel olnud ülemäärast verejooksu?
Näiteks:
- eemaldati mandlid, aga operatsioon oli vererohke või pidite järgmisel – ülejärgmisel päeval korduvalt tagasi pöörduma
- teil oli operatsioon, mille ajal või järgselt vajasite vereülekannet, teile öeldi, et protseduur kulges ebatavaliselt raske verejooksuga
- teil oli protseduur, mis oli planeeritud ambulatoorse protseduurina, kuid veritsuse tõttu vajasite pikemalt haiglas jälgimist või hospitaliseerimist.
5. Kas teie peres on kellelgi teada/diagnoositud veritsushaigus (näiteks hemofiilia, von Willebrandi tõbi jt)?
Kui vastasite vähemalt kahele küsimusele veendunult “jah”, te ei tarvita verd vedeldavaid ravimeid ning teil ei ole kaasuvalt rasket maksahaigust, oleks teil soovitatav rääkida veritsuse teemadel oma perearstiga. Vajadusel teeb perearst lisaanalüüsid ning e-konsultatsiooni veritsushäirete arstile.
Lisaks naistele:
Kas olete kunagi arstiga konsulteerinud või saanud ravi rohke või pika menstruatsiooniverejooksu tõttu (verejooks on rohke, kui vastad jah vähemalt ühele allolevale küsimusele)?
- kas kasutad päevade ajal topeltkaitset, nii tampooni kui sidet?
- pead päevade ajal sidemeid vahetama sagedamini kui 2 tunni tagant?
- päevade ajal märkad sageli ka suuri, vähemalt 2 eurose mündi suuruseid verehüübeid?
- oled pidanud korduvalt vahetama kas riideid või voodipesu lekete tõttu?
Kas teil oli peale sünnitust pikk või ülemäärane verejooks?
Kui vastasite veendunult “jah” ühele või teisele, teil ei ole diagnoositud muud põhjust verejooksuks (müoom, endometrioos, polütsüstilised munasarjad, platsenta irdumine jne), te ei tarvita verd vedeldavaid ravimeid ja teil ei ole rasket maksahaigust, oleks teil soovitatav rääkida veritsuse teemadel oma perearstiga. Vajadusel teeb perearst lisaanalüüsid ning e-konsultatsiooni veritsushäirete arstile.