Kolleegile

Veritsushäire kahtlusega patsiendi uurimine

  1. Anamnees (põhjalik anamnees on kõige olulisemaks abivahendiks veritsushäire kahtlusel)
  • Veritsuste anamnees:
    • varasemad spontaansed veritsused (imiku-,lapse- ja noorukieas; täiskasvanuna) 
    • kas on vajanud meditsiinilist sekkumist? 
    • varasemate traumade, operatsioonide, hambaraviprotseduuride järgne veritsustendents
    • rauavaegus anamneesis
  • Menstruaalveritsuste anamnees: 
    • öine “üleujutamine”, lekked
    • > 2,5 cm verehüübed
    • kestus > 8 päeva
    • sagedamini kui 2h tagant hügieenivahendi kasutamine
    • anamneesis hüsterektoomia
  • Rasedusaegne anamnees: 
    • sünnitusaegne ja -järgne verejooks
    • varajased raseduse katkemised
  • Patsiendi üldine tervislik seisund/ eluanamnees:
    • Maksahaigused, neeruhaigused, kilpnäärme haigused (võivad mõjutada hüübimissüsteemi)
    • Ravimite, toidulisandite, muud ainete tarvitamine
      • sh. hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamine (tõstavad vWF taset ja normaliseerivad hemostaasi) 
  • Perekondlik anamnees
    • Kas perekonnas, lähisugulastel, vanavanematel on esinenud veritsusprobleeme?

Veritsushäire kahtlusel on arstile või õele abiks järgnevad töövahendid: ISTH-BAT küsimustik (Pilt 1) ning PBAC diagramm (Pilt 2) veritsuste objektiviseerimiseks.

Pilt 1. ISTH-BAT küsimustik
Pilt 2. PBAC diagramm tüdrukutele ja naistele menstruatsiooni ajal kodus täitmiseks

2. Patsiendi läbivaatus

Veritsussümptomid nahal ja sügavamates kudedes:

  • Purpur
  • Petehhiad
  • Ekhümoosid
  • Hematoomid
  • Viited liigesesisestele või lihastesisestele hematoomidele (turse, valulikkus, funktsioonihäire)

3. Esmane diagnostika

Veritsushäire kahtlusel esmane laboratoorsed analüüsid:

  • 5-osaline kliiniline veri koos retikulotsüütidega
  • AST, ALT, ALP, GGT, Bilirubiin
  • eGFR, kreatiniin
  • TSH
  • CRV
  • APTT, sPT, TT, Fibrinogeen, DDimeerid

Täpsemas diagnostikas on abiks veritsushäirete diagnoosimise algoritm (Pilt 3)

Pilt 3. Veritsushäire diagnoosimise algoritm

4. Patsiendi suunamine hematoloogi e-konsultatsioonile

Kui esmase anamneesi, patsiendi läbivaatuse ja laboratoorse diagnostika põhjal jääb kahtlus veritsushäirele, tuleb koostada e-konsultatsioon hematoloogile. E-konsultatsiooni põhjal otsustab hematoloog, kas ja kui kiiresti antud patsient täiendavaid uuringuid vajab.

Veritsushäirete teemalisi varasemaid seminare saad järele kuulata siit: