Veritsushäire kahtlusel on kõige olulisem hoolikalt läbi mõelda, kas ja kui palju varasemalt on esinenud veritsusprobleeme.
Nii meestele kui naistele sobivad läbimõtlemiseks järgmised küsimused:
1. Kas olete kunagi arstiga poole pöördunud või vajanud ravi ebaharilikult pika veritsemise tõttu?
Näiteks:
- ninaverejooks, mis ei jää kuidagi kinni
- väikese sisselõike või traumaga kaasnev väga pikk veritsus (habeme ajamisel või raseerimisel tekkivaid sisselõikamisi peate plaasterdama jms)
- vereanalüüsi võtmise järgselt peate hoidma plaastrit pikalt peal, tavaliselt tekib sinna suur sinikas
2. Kas olete märganud üle 2 cm suuruste sinikate/verevalumite ilmumist nahale ilma eelneva trauma või tugeva muljumiseta?
3. Kas peale hamba eemaldamist (väljatõmbamist) on olnud pikaajalist verejooksu või hiljem kodus tekkinud veritsust, mistõttu pidite pöörduma tagasi hambaarstile, perearstile või EMO-sse?
4. Kas teil on kirurgilise protseduuri/ operatsiooni ajal või järel esinenud ülemäärast verejooksu?
Näiteks:
- eemaldati mandlid, aga operatsioon oli vererohke või pidite järgmisel – ülejärgmisel päeval korduvalt tagasi pöörduma
- teil oli operatsioon, mille ajal või järgselt vajasite vereülekannet, teile öeldi, et protseduur kulges ebatavaliselt raske verejooksuga
- teil oli protseduur, mis oli planeeritud ambulatoorse protseduurina, kuid veritsuse tõttu vajasite pikemalt haiglas jälgimist või hospitaliseerimist.
5. Kas teie peres on kellelgi teada/diagnoositud veritsushaigus (nt hemofiilia, von Willebrandi tõbi vms)?
Kui vastasite vähemalt kahele küsimusele veendunult “jah”, te ei tarvita verd vedeldavaid ravimeid ning teil ei ole kaasuvalt rasket maksahaigust, oleks teil soovitatav rääkida veritsuse teemadel oma perearstiga. Vajadusel teeb perearst lisaanalüüsid ning e-konsultatsiooni veritsushäirete arstile.
Lisaks naistele:
6. Kas olete kunagi arstiga konsulteerinud või saanud ravi rohke või pika menstruatsiooniverejooksu tõttu (verejooks on rohke, kui vastad jah vähemalt ühele allolevale küsimusele)?
- kas kasutad päevade ajal topeltkaitset, nii tampooni kui sidet?
- pead päevade ajal sidemeid vahetama sagedamini kui 2 tunni tagant?
- päevade ajal märkad sageli ka suuri, vähemalt 2 eurose mündi suuruseid verehüübeid?
- oled pidanud korduvalt vahetama kas riideid või voodipesu lekete tõttu?
7. Kas teil oli peale sünnitust pikk või ülemäärane verejooks?
Kui vastasite veendunult “jah” ühele või teisele, teil ei ole diagnoositud muud põhjust verejooksuks (müoom, endometrioos, polütsüstilised munasarjad, platsenta irdumine jne), te ei tarvita verd vedeldavaid ravimeid ja teil ei ole rasket maksahaigust, oleks teil soovitatav rääkida veritsuse teemadel oma perearstiga. Vajadusel teeb perearst lisaanalüüsid ning e-konsultatsiooni hematoloogile, kes otsustab edasise diagnostika vajalikkuse.