Veritsushäirete osas Eesti elanikkonna teadlikkuse tõstmisega alustasime 2021. aastal, mil toimus virtuaalne seminaridesari “Veritsushäirega patsient” ning kampaania „Okasroosike“. Korraldatud kampaania, trükimeedia ja installatsioonid pälvisid kõrget tunnustust nii Eestis kui välismaal: Eesti suurimal loovusfestivalil saavutati kaks Kuldmuna auhinda, Baltic Best 2022 konkursil saavutati kaks kulda ja üks hõbe ning Epica Awards 2022 ja ADC*E konkurssidelt pronksiväärilised tunnustused.
Okasroosikese kampaania, nagu ka teised 2021 aasta imetabased teosed on loonud Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia Meediagraafika IV kursuse tudengid, õppejõuks Kerstin Raidma (Tabasco).
Okasroosikese kujund annab ilmekalt edasi mitmeid veritsushäiretega seotud müüte, mida teavitusega murda tahaksime.
Müüt number 1: hemofiilia on vaid sinivereliste haigus.
Kuigi kuninganna Victoria geenid ja Romanovite suguvõsa traagiline saatus on hemofiilia ajaloos olulisel positsioonil, ei tasu kindlasti arvata, nagu puudutaks hemofiilia vaid kuninglikke suguvõsasid. Erinevad veritsushäired, sealhulgas hemofiilia, on ühiskonnas levinud kõikides erinevates gruppides. Kuigi üksikult võttes on veritsushäired harvikhaigused, moodustavad nad kokku haiguste grupi, mille alla kuuluvaid harviktõbesid võib põdeda seda ise teadmata kuni 1,5% elanikkonnast.
Müüt number kaks: hemofiiliat põevad ainult poisid ja mehed.
Ka Eestis on hemofiilikutest naisi, kes vajavad ravi ning maailmas on neid üha rohkem. Samuti põevad naised muid veritsushäireid, nagu hüpo-ja afibrinogeneemia, von Willebrandi tõbi ja teised. Kuigi raske hemofiiliaga patsiente on meeste hulgas oluliselt rohkem, juhime selleaastase kampaania käigus tähelepanu just eelkõige naistele.
Eestis on kümneid peresid, kus veritsusest ei räägita. Sadu tüdrukuid ja naisi, kes peavad normaalsuseks raske verekaotusega kulgevat täiskasvanuiga. Ka tervishoiusüsteem ei tule alati selle peale, et otsida veritsushäiret.
Kampaania üheks eesmärgiks on julgustada tüdrukuid ja naisi raske menstruatsiooniaegse verekaotuse tõttu pöörduma, ükskõik, kas läbi kooliõe, pereõe, perearsti või naistearsti.
Müüt number kolm: ka pisike vigastus on alati suure verejooksuga ning eluohtlik.
Väiksed vigastused on hemofiilikule ohutud ning näpuotsast siiski keegi verest tühjaks ei jookse. Küll aga võivad ka väiksed veritsused vajada plaastrit või sidet. Samuti peab tõdema, et kerge traumaga kaasuva raske veritsuse risk on veritsushäirega inimesel palju suurem kui tavapopulatsioonis, mistõttu õnnetuse või sügavama haava korral vajavad nad kiiremini erakorraliselt abi.
Okasroosikese kampaania raames sündinud väliinstallatsioone sai vaadelda erinevate losside ja linnuste nii Tallinnas Kadriorus, Tartus, Rakveres, Narvas, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus kui ka Põltsamaal.
Algas veritsushäiretele tähelepanu juhtiv kampaania
Hemofiilia muudab ohtlikuks ka ainuüksi harv esinemine
Regionaalhaigla tervisepooltund: veritsushäiretest
Eesti hemofiiliaühing koostas virtuaalse raamatunäituse
PERHi veritsushäirete keskus sai rahvusvahelise akrediteeringu